AUKOHAL

Vana murutraktor, küün, koduomanik

 

Kui Uli Rübke isa ostis 1983. aastal oma esimese muruniiduki, valis ta John Deere’i ja ütles, et ei saa endale odavat muruniidukit lubada. Kolmkümmend kaks aastat hiljem kasutavad tema poeg ja pojapoeg Mark seda endiselt uhkusega – selle 30. aastapäeval korraldasid nad isegi paraadi.

Vana murutraktor, koduomanik, klient, vana maja

Kui Uli Rübke isa 1983. aastal vana lükatava muruniiduki John Deereʼi murutraktori vastu vahetas, muutus kõik. Ootamatult tahtsid kõik tema aias muru niita – ka pärast 30 aastat tahavad. Palkide ja haagiste vedamisest jalgpalliväljakute ja viljapuuaedade niitmiseni – John Deere 111 on ennast aastate jooksul tõestanud. Nüüd naudib see väljateenitud pensionipõlve, kuigi käivitub endiselt juba esimesel katsel ja on vajaduse korral alati valmis tegutsema.

Truu kaaslane aastate jooksul.
ULRICH RÜBKE
Vana murutraktor, koduomanik, võti
Vana murutraktor, koduomanik, põld, aed, detail

“Pärast seda, kui selle ostsime, on naabrid koju toonud kuus või seitse odavat murutraktorit”, naeratab Uli ja patsutab masinat uhkelt. “Mitte ükski neist ei pidanud kaua vastu. Meie oma on võib-olla pisut armetu välimusega, aga seda on korralikult hooldatud. Isegi selle esirehvid on originaalid.”

Valvas ja vankumatu Uli Rübke on just niisugune nagu võiks ette kujutada üht siseveekogudel seilavat laevakaptenit. Oma 13-meetrise puksiiri traaversilt jagab ta käsklusi võimsale bagerile, mis hoiab Alleri jõge vaba aja tegevusteks ja reisijateveoks avatud. Pärast 40 tööaastat tunneb Uli siinseid veekogusid kui oma viit sõrme. Tema masinatunnetus on kolleegide seas legendaarne: kui keegi tema äraolekul puksiiriga jõhkralt ümber käib, saab Uli sellest kohe aru, kui rooli kätte võtab ja kuuesilindrilise Mercedese diiselmootori käivitab. 

Vana murutraktor, koduomanik, rool

     

Vana murutraktor, koduomanik, küla, paraad

“Alam-Saksimaal Wittlohes on perekonnale kuuluvas aampalk-telliskivimaja köögis raamitud pilt rongkäigust, millega Uli, tema naine Silke ja poeg Mark tähistasid oma John Deere’i 30ndat aastapäeva. Kuigi nad kutsusid ainult oma naabrid, levis sõna peagi ümberkaudsetesse küladesse. Tähtsal päeval ilmus austust avaldama ei rohkem ega vähem kui 27 murutraktorit, mille eesotsas olid Uli ja tema ustav 111.

NAGU ISA NÕNDA KA POEG

Uli poeg Mark õppis niitmise peenemaid nippe vanaisalt ja mäletab siiani päeva, kui oli viimaks piisavalt vana, et sõita perekonna John Deereʼiga. Nüüd, kui Mark õpib mehhatroonika inseneriks, hindab ta John Deereʼi kvaliteeti rohkem kui iial varem. Kiiver, mida Mark pildil kannab, pole ainus perekonnareliikvia, mis ajahambale alla pole vandunud: Rübkede kolmanda põlvkonna jalgpallimängijana kannab Mark tähtsamatel mängudel siiani vanaisa tepitud jalgpallipükse. 

Kuigi Rübked hindavad kvaliteeti ja traditsioone, käivad nad ajaga siiski kaasas. Osana kokkuhoidvast kogukonnast toetab perekond mitmeid ambitsioonikaid ettevõtmisi, mille raames kasutatakse uudseimat tehnoloogiat nii kohalike kui ka külaliste elukvaliteedi säilitamiseks või parandamiseks. Värskete plaanide hulka kuulub uue külapoeehitamine ja selle ühistu põhimõttel majandamine ning päikeseenergial töötava parvlaeva käikulaskmine jõel – saavutus, milleni jõuti aastatepikkuse kannatlikkuse ja visaduse najal.

Vana pilt, murutraktor, klient, aed, laps

  

See on nüüd osa perekonnast.
SILKE RÜBKE
Murutraktor, küla, klient

OSA PEREKONNAST

Kui perekond kaks aastat tagasi uue muruniiduki ostis, oli ütlematagi selge, et see peab olema John Deere. “Meie uus X155R on samasuguse kvaliteediga nagu 111 ja sellel on veel igasugused tehnilised täiendused, mis muudavad elu lihtsamaks, näiteks kahekihiline koguja.” Mõte vana masin uue vastu vahetada ei tulnud Rübkedel pähegi, kuigi nad on kindlad, et see on siiani omajagu väärt. “See on nüüd osa perekonnast,” selgitab Silke õlgu kehitades. “Me ei lahku sellest kunagi. Kui tuleb kord aeg, matame selle ilmselt lihtsalt aeda.”

     

Vana murutraktor, küün, koduomanik