Otsustamine üksiku palgi täpsusega

Jori Uusitalo, metsamajandustööde ja logistika professor Helsingi ülikoolis.

Jori Uusitalo, metsamajandustööde ja logistika professor Helsingi ülikoolis.

Täppisraie on metsaraie tulevik. Selle meetodi puhul põhineb metsandus eeldefineeritud virtuaalsel mudelil ja tööd planeeritakse puuhaaval, säilitades keskkonnaväärtusi.

Metsamajandus Soomes on pikka aega põhinenud maatüki ja puidukoguse analüüsil. Selle lähte-eelduseks on olnud, et metsa tüüp ja puidu kasvutase üksikul maatükil on sama, nii et valitud töötlusmeetod võib samuti olla sama kogu maatükil. “Kuid see pole alati nii, sest ühel maatükil võib esineda variatsioone, mida tuleb metsa majandamisel arvesse võtta,” ütleb Jori Uusitalo, metsamajandustööde ja logistika professor Helsingi ülikoolis.

Tegelikult, ennustab Uusitalo, et kui võimalik, peaks uut mitme-eesmärgiline metsaraie mudelit rakendama kõrvuti maatüki-põhise planeerimisega. Uusitalo nimetab seda uut mudelit täppisraieks. Uusitalo on loonud mudeli koostöös oma uurimismeeskonnaga. Mudeli tuumaks on võime vaadata kõiki puid metsas ning planeerida ja teostada raiet ruumi realistliku geoinfo alusel. “Luuakse metsa virtuaalne mudel ja seejärel kasutatakse metsaraie planeerimiseks üksiku puu tasandil, arvestades keskkonnaväärtusi,” ütleb Uusitalo.    

Läbitavusel, puidukogusel ja raie jälgimise võrgustikul põhinev mudel 

Metsa virtuaalne mudel koosneb läbitavuse mudelil, puidukogusel ja raie jälgimise võrgustikul, mis kombineeritakse võimalikult täpseks andmekogumiks. Läbitavus kirjeldab pinnase kandevõimet, mida mõjutab pinnase tüüp ja niiskussisaldus. Kalkulatsioonid nõuavad põhjavee modelleerimist topograafiliste andmete alusel. Täpse pildi saamine nõuab Uusitalo uurimismeeskonnalt andmete kogumist mitmetest erinevatest allikatest. 

“Läbitavuse prognoosimine on keeruline. Suhteliselt lihtsam on prognoosida puidukoguse andmeid.” Puidukoguse hindamise allikandmed saadakse aerolaserskaneerimise abil. Puidukaardil kombineeritakse puidukoguste andmed peamiste tüveindikaatoritega, nagu näiteks puiduliigid, läbimõõt, pikkus ja võimalusel ka kvaliteedi tegurid. “Kõrgtihedusega laserskaneerimine algas 2020. aastal ning pakub kümme korda täpsemat punktpilveandmete kogumit võrreldes oma eelkäijaga. Nende andmete kasutamine on huvitav ja pakub uusi võimalusi.”

Uusitalo sõnul on raie jälgimise võrgustiku optimeerimine üks kõige huvitavamaid ülesandeid metsatehnoloogia uurimistöös. “Marsruutide optimeerimine peaks põhinema pinnase omaduste ning vanade raiekohtade asukoha andmetel. Jaanuaris avaldas meie uurimismeskond uuringu, mille kohaselt vanu, raskesti tuvastatavaid raiekohti saab välja tuua ülitiheda laserskaneerimise abil.”

Langetatud puidu parimal moel ära kasutamine täppisraie abil

Valminud virtuaalset mudelit saab kasutada mitmel moel. Enne raiumist saab metsaomanik või raieettevaõte testida erinevate metsamajandusmeetodite mõju järelejäänud puudele, puude eemaldamisele ja metsa ökoloogilistele väärtustele. Teisalt võib ostja olla huvitatud puude väärtuse maksimeerimisest ning transpordi kulude ja heitmete minimeerimisest, simuleerides puiduvaru ja kaubastamist. 

Uusitalo leiab, et täppisraie on vastus erinevatele ja kasvavatele ootustele, mis seatakse tänapäeval metsadele ja metsatööstusele. Ehkki Soomes on metsavaru pikka aega pidevalt kasvanud, ei piisa enam pelgalt metsavaru säilitamisest metsanduse jätkusuutlikkuse tõendamiseks. Jätkusuutlik metsandus võtab arvesse ka liikide nõudeid, puhkamise otstarbel kasutamist ning metsade rolli atmosfääri süsinikubilansi reguleerimisel.    

Lisaks on üha olulisem, et metsast raiutud puitu kasutataks ökonoomselt võimalikult laias ulatuses. Lõppkasutus hõlmab mitte üksnes saematerjali või tselluloosi, vaid ka näiteks ülirafineeritud bioloogilisi tooteid, tekstiile või toormaterjale farmaatsia- ja keemiatööstuse jaoks.

Automatiseerimine ja robotiseerimine jõuavad metsa

Uusitalo märgib, et täppisraie on ka aken automatiseerimise ja robotiseerimise jaoks. “Mets on üks kõige keerukamaid keskkonndi automatiseerimise vaatepunktist. Metsamasina liikumised on mitmetasandilised ning satelliidiandmete kasutamine masina asukoha tuvastamiseks metsaga kaetud mastikul on keeruline. Lisaks peab metsamasin arvesse võtma pinnase kandevõime muutumist ja võimalikke järsakuid.”  

Hoolimata raskustest töö jätkub ja planeerimistööriista arendatakse edasi. Uusitalo arvab, et järgmised kümme aastat toovad märkimisväärseid edusamme metsamasinate automatiseerimise vallas. “Kuid ilmselt võtab veel 20–30 aastat, enne kui näeme täielikult automatiseeritud metsamasinat, mis sobib kommertsakasutuseks.”

Tekst: Maria Latokartano / Fotod: Laura Vesa / Ajakirjas  In The Forest 1/2022


John Deere Forestry metsaraie lahendused toovad turule täiustatud tehnoloogia, mis aitab metsamasinate ettevõtetetel ja operaatoritel muuta metsatööd tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks. TimberMaticTM kaardid ja TimberManagerTM avardavad tehnoloogia põhifunktsioone igas masinas, et avada uute võimaluste maailm. Need kiirendavad tegevust raielangul ja kontoris.